Servodatloktema dáiddárstipeandda vuostáiváldit 2023

Kjersti G. Andvig, Spållavuolle

Govvadáidda

Kjersti lea bajásšaddan Lofuohtas, muhto 2003 rájes lea eanaš áiggi orron olgoriikkas, ovdal máhcai ruovttugávpogii Spållavullii jagi áigi.

Barggadettiin lea Kjerstis muhtin jurdda vuolggasadjin, mii sáhttá dagahit iešguđetge gaskkustemiid, mediaid ja ávnnasgeavaheami. Dattege leat báccit ja jietna mii geardduhuvvo su dáiddalaš práksisis. 

Prošeakta mainna áigu bargat stipeandaáigodagas lea Hacking Wagner – digitála opera.

Prošeavtta vuolggasadji lea Richard Wagner opera Die Meistersinger von Nürnberg. Mihttu lea ráhkadit olles dán viđadiibmosaš opera oanehis jietnabihtážiiguin main leat oahpes jienat. Wikileak vuođđudeaddji Julian Assange jietna lea vuolggasadjin.

Buvtta lea kommentára áigeguovdilis sosiála ja politihkalaš áššiide ja buktaga fáddá lea vákšun, cealkinfriddjavuohta, eahpeduohta ođđasat ja mo ođđa digitála reaiddut hábmejit min eallimiid.

Niels Nielsen, Romsa 

Govvadáidda

Niels dáiddalaš práksisa vuolggasadjin lea su beroštupmi árgabeaipropagándii. Jietnainstallašuvnnaid, bácciid, ja webhábmemiid bokte suokkarda formála ja subtila karakteristihkaid mat addet ja bisuhit autoritehta go almmolaš ásahusat ja kommersiála aktevrrat gulahallet. 

Stipeandaáigodagas áigu Niels ovdánahttit prošeavtta mii suokkarda myhta Árktalaš guovllu birra ja bálddalastá renesánssa dáiddahistorjjá ja otná influensergovahallamat davviguovlluin. Dáiddalaš lahkoneami bokte videoid ja jienaid bokte, áigu suokkardit myhta fámu ja leat mielde dagahit ođđa ceavzilis muitalusa Davvi-Norgga birra. Fysalaš manifestašuvnnat ja online-luottat sáhttet šaddat boađusin dán prošeavttas.

Ina Otzko, Sandnessjøen

Govvadáidda

Ina dáiddalaš doaimmat muittuhit čiekŋudeami, kurssaid ja metodaid vásáhusaid vuođul, mat gáibidit ahte olmmoš lea ollásit sajis – nu mo dárkilis guldaleapmi, yoga, meditašuvdna.

Son bargá govvideaddjin (su váldodoaibma), videoin, jienain, čállimiin, bácciiguin ja performancedáigadiin. Son deattuha váttisvuođačuolmmaid mat guoskkahit mo subjektiivvalaš ja objektiivvalaš vásáhusat máilbmái leat čatnon identitehtii, árbái, muittuide, muitui ja dihtomielalašvuhtii, áibbašeapmái ja gullevašvuhtii.

Ina áigu ávkkástallat stipeandaáigodaga suokkardit live performancedáidaga iešheanalaš oassin ja ovdánahtton iežas perfomance-kamerai-doaimmas, ja mo dát sáhttiba muittuhit ja hástalit nubbi nuppi gaskkusteamis, luottain ja viidodagain – dás konseptuála, estehtalaš ja praktihkalaš aspeavttat. Lea dynámalaš russenčuokkis guovtti dáiddavuogi gaskkas: rumašlaš performancedáidda ja video/filbma.

Silje Figenschou Thoresen, Girkonjárga

Govvadáidda

Silje barggu duogážis lea sámi hábmen- ja duddjonvierru mas ieš improvisere dan man dárbbaša. Lea dan duohken makkár dilis lea, makkár ávdnasat leat olámuttos, ja makkár máhttu ja gálggat olbmos leat. Eanaš háviid ii báljo rievdat ávdnasiid mat sus leat olámuttos. 

Stipeandaáigodagas áigu čiekŋudit iežas attáldagaide improviseret. Son oaivvilda ieš ahte buoremus buktagat leat dat mat bohtet ovttasbarggus gaskal su ja ávdnasiid, dat mii beare boahtá, ii fal dat man son jurddaša mo galgá šaddat. Ja, vai šaddá čeahppi improviseret, ferte hárjehallat. Mihttun lea buoridit teknihka (improviserema), muhto ovdánahttit teknihka bohtosiid ođđa guovlluide.

Ramona Irene Salo Myrseth, Biertavárri

Hábmen

Ramona lea oahppan bivttashábmejeaddji geas lea master hábmemis, muhto definere iežas giehtadáiddárin ja tekstiiladáiddárin, bivttashábmejeaddji lassin, go su práksisis lea eanaš sáhka tekstiillain muitaleaddjin. Son bargá liminála eanadagas gaskal dáidaga ja hábmema, ja dáidagiin rupmašiin, ja geahččala leat vuostedeattan mohtasuorgái, mas lea sáhka dinemis ja ollu buvttadeamis.

Su bargu mii lea eanemus beaggán lea "Den samiske halvtimen", Dáiddaallaskuvlla masterbargu mii šattai eallinprošeaktan. Prošeakta čájeha su oaidninsaji sámevuođas, iige leat diehttalas vuogi mielde, mátkkoštanbiktasiid bokte.

Stipeandaáigodagas son áigu bargat tekstiillaiguin maid son lea ovdánahttán, ja ovdánahttit bivttaskollekšuvnna, muhto maiddái muitalit ođđa muitalusaid. Son háliida geahččat mo sáhtášii eanet atnit duoji iežas hábmemis, ehtalaš ja dihtomielalaš vuogi mielde. Gaskkusteapmi maid šaddá dehálaš fáddán. Mo muitalit historjjáid ja makkár gaskkustanvuogádagaid bokte galgá muitalit? Son áigu hábmet eanet biktasiid iežas čoakkáldahkii vai beassá ohcat čájáhusaide ja riikkaidgaskasaš čájehanvuogádagaide, muhto maiddá vai beassá eanet ovttasbargat báikkálaččat. 

Siri Broch Johansen, Deatnu

Dramatihkka

Siri čállá lávdeteavsttaid, son čállá esseijaid, románaid ja son čállá áššeprosa. Son berošta erenoamážit fámus ja fámuhisvuođas, ja juohke lávdeteaksta man dássážii lea čállán, gieđahallá dákkár áššiid. Lea álo sáhka fámus ja fámuhisvuođas, ja dávjá dan birra mo fámuheamet sáhttet gávdnat vuoiggalašvuođa - dahje oahppat mo dan haga birge. Son lea maid bargan máŋga jagi ráhkadit kontrafaktalaš, sámeeatnama - dát lea maid oassin fámu ja fámuhisvuođa suokkardeamis.

Stipeandaáigodagas áigu čállit lávdeteavstta mii lea dan birra mo mii gulahallat nubbi nuppiin ja eanadagain, ja makkár čiekŋalis traumaid sisabahkkemat eanadagain gosa mii gullat daguhit midjiide olbmuide. Sisabahkkemat olbmo bajásšaddamis leat maid oassin dáin traumain – ovdamearkka dihte vásáhusat internáhtain, maiguin eat geargga vaikke vel buot internáhtabuolvvat jápmet.

Teaksta čállojuvvo davvisámegillii ja dárogillii, nu mo buot su teavsttat čállojuvvojit, ja oassin bargoproseassas lea árvvoštallat guđe gillii guđemuš oasit dramaturgalaččat heivejit buoremusat.

Mohammed Aljabali, Romsa

Filbma 

Mohammed lea palestinalaš filbmadahkki ja dáiddár, son lea dovddus iežas dokumentáralaš bargguid ovddas mat bidjet olbmuid jurddašit. Su duogáš ja práksis lea lávga čatnon palestiinnálaš vásáhussii, ja son lea ollašuhttán dohkkeheami das mo son jáhkehahtti vuogi mielde muitala historjjáid ja mo son nákce čuvgehit dehálaš fáttáid. 

Kontrásta gaskal ráfi Norggas ja ráfehisvuođa su ruovttubáikkis Gazas lea šaddan inspirašuvdnan ja reflekšuvdnan Mohammedii. Dat lea dagahan ahte lea suokkardallan oppamáilmmálaš fáttáid nu mo vuostálastin, doaivva ja olbmuid fápmu go vásihit vuostálastima. 

Stipeandaáigodagas áigu Mohammed joatkit iežas dokumentáraprošeavttain, "Efforts", mii suokkarda norgga veteránaid vásáhusaid ON gearggusvuođabálvalusain Gaska-Nuorttis jagiin 1956-1967. "Efforts" bokte son háliida darvvihit olmmošlaš muitalusaid, vuostálastima, ja ođđasisvásihit makkár váikkuhusat dán kritihkalaš áigodagas historjjás leat. Mihttun lea earret eará hukset šaldi daid perspektiivvaid gaskii mat norgalaš veteránain ja palestiinnálaččain leat, ja dagahit čiekŋalat ipmárdusa min oktasaš historjjás. 

Toni Nordli, Beardogorži  

Filbma

Tonis lea guhkes ja máŋggabealat bargovásáhus filbmasuorggis, sihke oahpu ja barggu bokte. Son lea earret eará bargan loctionossodagain sihke Norggas ja Englánddas, BAFTA:s, Emmys, Golden Globes ja buvttademiin mat leat vuoitán Oscar-bálkašumiid. Ieš son dadjá ahte ilosmuvvá go ráhkada ráhkisvuođamuitalusaid main leat nana sáttasánit mat boktet gehččiid dovdduid, ja go beassá stoahkat ja geahččaladdat iešguđetge formáhtaiguin mat sáhttet dáid sáttasániid ovdanbuktit iešguđege láhkai.

Stipeandaáigodagas áigu bargat filmmain mas dát jearaldat lea vuođus: "Gean bealuštivččet jus dat gean eanemusat anát árvvus váidojuvvo leat veagalváldán?"

Son lea válljen fáttá go dat čalmmustahttá hui máŋggadáfot fáttá mii hárve govviduvvo máŋggabeallásaččat. Dat guoskkaha ehtalaš ja morálalaš jearaldagaid čatnon dokumentáralaš govvidemiid veagalváldináššiin. Jurdda lea gárvet ja distribueret filmma guovtti jagis, vuollegis bušeahtain ja sihke unnán bargiiguin, filbmenbáikkiiguin ja neavttáriiguin.

Kristin Nicolaysen, Áltá

Filbma

Kristin lea oahppan visuála antropologa, ja lea 2007 rájes bargan dokumentáradahkkin Álttás. Son bargá dávjá fágaidrasttideaddji prošeavttaiguin, ja ovttasbargá dáiddáriiguin, dutkiiguin, ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin. Su váldosuorgin leat kultuvrraid deaivvadeamit dálááiggis ja davvikalohta kultuvra ja historjá. Su dáiddalaš ambišuvnnat leat ráhkadit dokumentárafilmmaid dálááiggi birra Romssas ja Finnmárkkus.

Stipeandaáigodagas áigu eanaš bargat maŋimuš báddemiiguin filbmii “Isä og aftenstjernen”. Filbma bovde gehččiid ealli giellaprosessii, mii iská kvena dálááigi dili ádjá ja ádjuba gaskavuođa bokte. “Isä og aftenstjernen” lea nu gohčoduvvon coming of age filbma, mas mii čuovvut su bártni Iver Isak Nicolaysen Sundelina (11) gii oahppá kvenagiela áddjásis Egil Sundelinas (78). Sii álggahedje filbmemiid 2017:s ja Kristin háliida filbmet sullii 2025:i. Mihttun lea ráhkadit stoahkalas filmma, mas maiddái lea duođalašvuohta ja jurddašallan.

Thor Brenne, Bådåddjo

Filbma

Maŋŋágo lei gergen guovttejahkásaš filbmaoahpu Stockholms Filmskolas barggai Thor Oslos veahkkin iešguđetge filbma- ja tv-buvttademiin. Seammás fuomášii ahte dehálaš rešissevrrat nu mo David Fincher ja Spike Jonze rešisseriiga musihkkavideoid ovdal ráhkadišgođiiga oanehis- ja guhkesfilmmaid. Dáinna lágiin son beasai suorgái rešissevran, mii fas dagahii ahte beasai oanehis- ja dokumentárafilbmamáilbmái. Thor háliida gaskkustit fáttáid mat guoskkahit identitehta ja muittuid, ja sutnje lea dehálaš ohcat dan mii lea "ovttageardán" historjjás, muhto dattege bisuhit máŋggabealatvuođa dovdduid dáfus. 

Stipeandaáigodagas áigu bargat guhkesfilmmain mas muitalus lea Davvi-Norggas. Lea su iežas nuorravuođaáigi mii lea inspirašuvdnan filbmii, ja filbma suokkarda fáttáid nu mo identitehta, iežas fuomášit, cakkiid badjel vuoitit ja gávdnat iežas sajádaga máilmmis. Son maid sávvá ahte filbma darvviha nuorravuođa vuostálastinnávcca vuoiŋŋa ja transformatiiva fámu čuovvut iežas áŋggaštusa, ja čájeha man dehálaš lea gávdnat dorvvu ja doarjaga go lea lossat ruovttus.

Ida Larmo, Gávvalváhki

Illustrašuvnnat

Ida debuterii girječállin 2016:s govvagirjjiin "Putekrigen". Golbma jagi dan maŋŋá, 2019:s, ilmmai su vuosttaš sárggusráidu "Bow & Arrow, en tegneseriedagbok fra London", ja 2022 almmuhii "RIGEL – Urettens ekko". Dán ovddas son oaččui Brageprisen-bálkkašumi rabas luohkás, Pondusprisen ja Kulturdepartemeantta mánáid ja nuoraid fágagirjebálkkašumi. 

Su áŋggaštus dáiddárin lea guoskkahit, guoimmuhit ja gaskkustit visuála muitalusaid persovnnalaš ja lagaš vuogi mielde. Mihttun ja motivašuvdnan lea ráhkadit girjjiid mat guoskkahit. Sihke mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. 

Ida áigu ráhkadit historjjálaš áššeprosasárggusráiddu bievvala Samson Isberga birra, guhte lei doaimmas 1849-1868. Jurdagat mannet Guovdageainnu-stuimmiid jođiheaddji guoktá Aslak Hætta ja Mons Somby goddimiidda go olmmoš gullá nama Isberg. Son háliida ahte lohkki logadettiin sárggusráiddu galgá jurddašallat jápminráŋggášteami birra, ja jearrat muhtin jearaldagaid alcces. 

Herborg Rundberg, Romsa

Komposišuvdna

Herborg lea mearrasámi piánočuojaheaddji geas lea sihke klassihkalaš ja rytmmalaš oahppu, ja sus lea guhkes bargohárjáneapmi iešguđetge surggiiguin ja šáŋŋeriiguin. Son komponere ja ráhkada musihka sihke alcces ja earáide, ja musihkkárin son bargá sihke iežas ja earáid musihkain.

Su identitehta, duogáš ja oahppu sihke klassihkalaš ja rytmmalaš musihkas lea hábmen su musihkalaš gaskkusteami. Dán áiggi bargá eanaš jazzamusihkain, ja dainna son háliida joatkit. 

Stipeandaáigodagas áigu bargat prošeavttain "Ráhkadus" mii galgá dagahit ođđa, sámi dálááiggemusihka man vuolggasadjin lea visuála dáidda. Son lea dál ráhkadeamen bargomálle komponeremii dan bokte ahte váldá sámi, visuála dálááiggedáidaga vuođđun. Bargomálle lea geahčadit ja analyseret válljejuvvon visuála dáidagiid, ja geavahit dieđuid maid gávdná go dulko ja jorgala visuála gaskkustanvuogi musihkalaš reaidduide ja motiivvaide, ja dáinna lágiin boahtit johtui komponeremiin mas estehtalaš válljejumit leat loahpas ovddimusas.  

Benjamin Mørk, Romsa

Komposišuvdna

Benjamin lea komponista ja piánočuojaheaddji geas lea duogáš metállaindustriijas. Son lea "Mekanisk Piano" piánometoda vuoigŋadahkki, dan poeaŋŋa lea geavahit instrumeantta eahpesávahahtti mekánalaš jienaid guovddáš rytmmalaš oassin piánočuojaheamis. Benjamin lea vuosttaš olmmoš máilmmis gii lea kvantifiseren dáid jienaid geavaheami, ja gásttašan dan – Mekánalaš piánon. 

2023 huksii son musihkkainstallašuvnna Music On Display, mii lea johtán miehtá riikka ja galgá loahpas leat oassin Bådåddjo2024 Eurohpálaš kulturoaivegávpogis. Son lea komponeren musihka váldolávdečájálmasaide máŋgga norgga guovlluteáhteris, dál maŋimuš 2023:s lei Viken fylkkas Brageteateris, ja lea almmuhan musihka Mari Boiniin ja Aurorain.

Stipeandaáigodagas son áigu komponeret 20–30 minuhta musihka álbumii mii suokkarda su ja norgalaš trompehtačuojaheaddji Arve Henriksena kvena duogáža. Prošeavttas lea namma "The Rivers" ja mihttun lea ráhkadit musihka muittuide mat sus leat ja leat leamaš guovddážis sihke su ja su máttuid eallimiin.

Trond Ansten, Romsa

Giehtadáidda

Trond ráhkada bácciid, filmmaid ja relašuvnnalaš buktagiid mat leat symbiosat biologiijas, giehtabargoárbevieruin, hybrida čoahkkádusain ja ođđahutkamiin. Son lea giehtadáiddár, govvadáiddár ja luondduhálddašeaddji geas lea oahppu Kunstakademiet Karlsruhes, Romsa Dáiddaakademiijas ja Telemárkko universiteahtas. 

Bargguinis suokkarda son beliid min gaskavuođas lundui ja riggodatvuđđui. Orgánalaš ávdnasiid čoaggin ja gieđahallan lea guovddážis, ja su barggut bisohallet gaskal symbolalaš ja gaskavuođatlaš transformma luonddu ávdnasiin.

Stipeandaáigodagas háliida ráhkadit bácciid mat leat gealddu dilálašvuođas, mas ságastallan gaskal gieđaid, reaidduid ja ávdnasiid dagahit vuođu reflekteret min saji ekovuogádagas. Ráidu "WOODSPHERE" (buktu man ovdal lea ráhkadan) galgá leat vuolggasadjin go Trond vuosttamužžan bargá muorraávdnasiiguin mat galget ovttastahttot gaskkustemiin main leat oasit ráidduin "SKIN TREE BONES" ja "FANGSTARKITEKTUR". Prošeavttas áigu bargat árbevieruid vuođul, muhto maid loktet muorraávdnasiid min áigái ođđa gaskkustanvugiiguin. 

Cathinka Mæhlum, Gávvalváhki

Giehtadáidda

Cathinka lea bargan glássadáiddárin 1996 rájes, ja dan rájes lea searvan máŋgga čájáhussii riikkaviidosaččat ja riikkaidgaskasaččat. Sus lea máŋggabealat bargovásáhusat ruoŧa glássagiehtadáidagiin, dat lea sakka váikkuhan su bargguid. 

Barggustis son čuvgeha, jurddašallá dahje ráhkada assosiašuvnnaid ekologiijii, biebmofierpmádahkii dahje min luonddu hearkkes čanastagaide. Čađamanni fáddá lea liige dimenšuvdna man dáhttu addit geahččái.

Son háliida joatkit barggu olgoarenaiguin stipeandaáigodagas. Prošeavtta váldodoaibma lea eanaš čohkket, sirret ja ođđasisgeavahit glásaid maid mii beaivválaččat gávdnat min sáttogáttiin. Dát glássabázahusat gohčoduvvojit “sea glass” go rivdet mearas, dahje “water glass” go rivdet gáddái sáivačázis.

Dá lea fenomena mii dáhpáhuvvá miehtá máilmmi, ja hivvodat muitala ahte lea jáhkkimis sáhka millijovnnaid tonnain. Go glásat lea čohkkejuvvon ja sirrejuvvon, áigu ráhkadit ođđa dáidagiid daid glásaiguin maid lea gávdnan. 

Ingrid Larssen, Dverberg

Giehtadáidda

Ingrid lea leamaš ámmátdáiddár 1987 rájes. Son lea bargan čeabetčiŋaiguin ja objeavttaiguin iešguđetge teknihkaiguin ja ávdnasiiguin, ja su dáiddabarggus lea sus leamaš beroštupmi árbevieruide ja ođđahutkamii. Son dutká ja ođasmahttá broderenteknihka váffelsávnnji mii lea badjel 800 jagi boaris, ja son geavaha teknihka hábmet geahppa objeavttaid silkeorganzas ja stuorát ullobuktagiid seaidnái. 

Áhpi lea dávjá fáddán su buktagiin. Vuorjašupmi das mo nuoskkideapmi ja lieggasat mearat váikkuhit eallimii ábis ja rittus. Golfrávdnji lea váidon. Jávká go dat oalát? Sáhttit go joatkit orrut Davvi-Norggas? Stipeandaáigodagas áigu guorahallat gorehábmema teknihka, njealjevahkkosaš kurssas Prince Edward Islandas, báikkálaš dáiddára luhtte. Kurssa maŋŋá áigu eksperimenteret eará ávdnasiiguin nu mo bálkestuvvon firpmiiguin ja stáráiguin, mat áiggi mielde sáhttet šaddat ođđa dáiddabuvttan.

John-Kåre Hansen, Áltá

Musihkka

John-Kåre bargá musihkkárin, buvttadeaddjin, lágideaddjin, teakstačállin ja šuokŋadahkkin. Sus lea mastergráda jazzagitáras ja jođiha máŋga čuojahanjoavkku mat čuojahit jazza ja sámi musihka, nu mo Davás Duo, Sigrid Brennhaug, England Brooks, Northern Concept ja Ánnásuolo.

Son lea máŋggain dovddus musihkkáriiguin ja artisttaiguin bargan, lea čállán musihka ja teavsttaid koaraide ja čuojahanjoavkkuide, ja leamaš kapeallameašttirin máŋgga musihkkačájálmasas, earret dan ahte lea buvttadan ja almmuhan máŋga skearru iežas musihkain. 2022 almmuhii vuosttaš soloskearru "Finnmark Fantasia", mii lea vuosttaš almmuheapmi golmma almmuheamis mat galget ilbmat boahttevaš jagiid. Lea dát prošeakta man vuoruha eanemusat ovddas guvlui, ja mainna áigu joatkit stipeandaáigodagas. Musihkas lea arktihkalaš kámmerjazza ja lossa beatsat. Das seaguha osiid galbma ja garra elektronihkas, litna njávkaninstrumeanttain ja liegga ja lyrihkalaš jazzgitárrašuoŋaiguin dasa lassin, ja muitala smávva, musihkalaš muitalusaid. Buktagiin ávvuda fylkka ja olbmuid geat buolvvaid čađa leat geahččalusaid vásihan, muhto geat ain čužžot stargadit. 

Berit Norbakken, Romsa

Musihkka

Berit lea okta dain eanemus máŋggabeallásaš sopránain Skandinávias. Son hálddaša juohkelágan šáŋŋeriid barohkas dálááiggemusihkkii, ja álbmotmusihka maid. Son lea jámma solistan oratoriijain ja pašuvnnain ja bargá álelassii njunuš ensembliiguin, čuojahanjoavkkuiguin ja dirigeanttaiguin dovddus konseartalanjain miehtá máilmmi. Dáppe ruovttus lea son áigeguovdil čavčča buvttadeamis ovttas Arktisk Filharmoniain: “Gripende Barokk”, mii maid lea báddejuvvon skearrun (2023 golggotmánu) ja galgá almmuhuvvot 2024 čavčča. 

Stipeandaáigodagas áigu earret eará joatkit iežas bargguin suokkardit gealdagassuorggi mii šaddá iešguđetge teknihkaid ja árbevieruid gaskii go dát deaivvadit nubbi nuppiin ja hybridiserejuvvojit.

Dat mearkkaša bargat variašuvnnain, improvisašuvnnain ja sirdimiiguin, iešguđetlágan musihkalaš guovlluid ja šáŋŋeriid gaskkas.

Seammás son áigu bargat viidásat ovttain prošeavttain mii deattuha musihkalaš mátki eaŋgalas musihkkahistorjjás, ja gávdnat čanastumiid gaskal boares ja ođđa musihka. 

Herman Rundberg, Romsa

Musihkka 

Herman lea riegádan ja bajásšaddan Gáivuonas, gilážis mas sámevuohta dagahii stuorra nákkuid bajásšattadettiin. Danne lea su sámi identitehtaohcan leamaš hui dehálaš go lea dahkan šuoŋaid, ja 2003 rájes lea son bargan sámi musihkain, sihke šuokŋadahkkin, buvttadeaddjin, musihkkárin ja artistan. 

Maŋimuš čieža jagi lea ovdánahttán prošeavtta "Manne", hui persovnnalaš prošeakta man vuolggasadjin lea su mearrasámi identitehta. Herman geavaha dávjá vokálaosiid jietnagovaide, mas sus leat komposišuvnnat maid vuođđun leat improvisašuvnnat, ja eksperimenteren lávluiguin, koaraiguin ja mánáidkoaraiguin.   

Hermana persovnnalaš prošeavttain "Manne" lea son guorahallan mearrasámi juoiganárbevieru, ja háhkan dieđuid girjjiin, almmuhemiin ja ságastallamiiguin guovddáš olbmuiguin ruovttus Gáivuonas. Okta dain deháleamos vásáhusain dán barggus, lea dat duohtavuohta ahte dađibahábut eai leat ollu luođit ceavzán dáruiduhttima dán guovllus. Muhto, lihkus leat ain muhtin ráje mearrasámi sálmma mat leat čállojuvvon ja vel ain dál ge lávlojuvvojit. Danne áigu Herman stipeandaáigodagas joatkit ovdánahttit mearrasámi luđiid ja daid váldit mielde viidásat ja ráhkadit eanet luđiid mat loahpas galget šaddat árbevirolaš, mearrasámi luohteskearrun. 

Ragnhild Furebotten, Málatvuopmi

Musihkka

Ragnhild bargá ámmátmusihkkárin ja šuokŋadahkkin, ja lea vuosttaš álbumalmmuheami rájes 2003:s almmuhan 17 álbuma. Oktiibuot lea nammaduvvon Spellemann-bálkkašupmái čieža geardde, ja lea ožžon guokte Spellemann-bálkkašumi. Son čállá ollu musihka, veahá teáhtermusihka ja diŋgojuvvon buktagiid, muhto dávjá čállá ođđa musihka iežas soloprošeavttaide dahje čuojahanjovkui, Hekla Stålstrengai. 

Sutnje leat konsearttat ja deaivvadeamit guldaleddjiiguin deháleamos motivašuvdnan, lea su jođihanfápmu ođđahutkamii.

Osiid stipeandaáigodagas áigu ávkkástallat čállit ođđa musihka, áigu vuoruhit ođđa musihka Hekla Stålstrengai. Dasto áigu čállit musihka alcces ja eará prošeavttaide mat sus leat. Dás, ovttas eará materiálaiguin mat eai leat vel almmuhuvvon, galgá šaddat ođđa álbuma. Vai diehtá guđe guvlui galgá mannat prošeavttain, lea jurdda ohcalit ruovttoluotta áigái mii sus lei Dánmárkkus, gos son lei guokte maŋimuš jagi Norges Musikkhøgskoles. Doppe vásihii ahte davvinorgalaš riddomusihkas ja árbevirolaš dánskalaš musihkas leat fuolkevuođat. Rievtti mielde lagat fuolkevuohta dainna musihkain go Lulli-Norgga váriid hardingfele-musihkain. Stipeandaáigodagas lea vejolaš fas bargagoahtit dáinna čanastusain ja musihkalaš fuolkevuođain.

Erling Ramskjell, Hábmer

Musihkka 

Erling almmuhii vuosttaš skearru 1993:s, ja lea maŋimuš logijagiid leamaš ámmátmusihkkárin lávllačállin/artistan/musihkkárin/buvttadeaddjin. Son lea eanaš bargan Norggas maŋimuš logijagi, muhto lea maid johtán Davviriikkain ja Guovddáš-Eurohpás. Muhtimat dadjet son lea dat musihkkár Norggas gii lea eanemus musihka buvttadan. 

Son čállá hui konseptuálalaččat, dainna lágiin ahte materiálat su skearruin gullet oktii temáhtalaččat ja musihkka-dramaturgalaččat. Soloartistan lea almmuhan 13 studioálbuma 2008 rájes. Maŋimuš jagiid lea ovttas ráppáriin Jon-Are Masternesain (geas lea Klish buddestatnamman) doaibman joavkkuin "Hva er det som spiser meg om natten".

Teavsttaiguin son gaskkusta ráhkisvuođa ja diehtoáŋgirvuođa sidjiide ja dasa mii spiehkasta das mii lea dábálaš, rivttes ja bures čuvgehuvvon bálggis boahtteáigái. Ja visot dat mii lea olbmos siskkáldasat: Sihke dan mii čatná min oktii, ja dat mii daguha earáláganvuođadovddu.

Stipeandaáigodagas áigu čállit almmuheami mas lea skearru ja girji mas leat prosateavsttat. Lea jurddašan ahte galget leat logi lávlaga maidda čállá logi prosa-vástádusa, noveallahámis. Buot oasit, sihke skearrun ja girjin, gullet oktii logihkalaš oppalašvuohtan, muhto seammás doibmet ovttaskas bihttán iešheanalaš ovttadahkan. Musihkalaččat šaddá skearru mas lagasvuohta lea garrasat go alla energiija, ja lea teakstagaskkusteapmi mii lea guovddážis. Dego muhtinlágan visepop 2.0. 

Bernt Bjørn, Romsa

Lávdedáidda

1983:s álggahii Bernt Bjørn Davvi Norgga vuosttaš friddja lávdedáiddajoavkku, Totalteatret, man son ovttas earáiguin jođihii gosii 20 jagi. 2003 rájes otnážii lea su deháleamos dáiddalaš arena leamaš lávdedáiddakompaniija Ferske Scener. Dáruiduvvan mearrasápmelažžan leat jearaldagat nu mo, mii dagaha identitehta leamaš guovddážis su dáiddabargguin. Máhttu ja analysa, gávnnahan dihte sisdoalu idéaide mat beroštahttet čiekŋalat go dat mii lea árgabeaivválaš ja guoimmuheapmin, lea dehálaš. Oassin kreatiivvalaš dáiddársearvevuođas lea son mielde ovdánahttit ođđa prošeavttaid, dávjá ođđa lávdeteavsttaiguin, gos su deháleamos váikkuheapmi lea neavttárfága.  

Son áigu bargat prošeavttain «Siida: Bukta» stipeandaáigodagas, prošeavtta vuolggasadjin lea giláš Bukta, Čuollonjárga/Rasteby/Suolloniemi Omasvuona suohkanis Ivgus.

Dušše guovtti buolvva áigi lei Bukta ealli mearrasámi servodat, gos stuorrabearaš, geat hálddašedje golbma giela ja bivde Finnmárkkus gitta Lofuhtii, ásse ja doibme. Ja de rievdaduvvui bivdoearrevuogádat ja sin oktasaš bivdofatnasa bivdoearru gárttai menddo unnin dainna birget. 

Son ii áigu čiekŋudit lossa ja traumahtalaš historjái “Siida: Bukta” prošeavttain, muhto baicce deattuhit maid mii sáhttit seailluhit ja maid berret guođđit. Lea máŋggabealat kultuvrra, máŋggabealat máhttu ávvudeapmi. 

Simone Grøtte, Romsa

Lávdedáidda

Simone lea koreográfa gii lea Leavnnjas eret. Su davvinorgalaš ja sámi duogáš, ja dat ahte orru ja bargá árktalaš guovllus, lea sakka váikkuhan su bargui. Dát fátmmastuvvo ođđaáiggi gaskkusteapmái, sihke fáddá, scenografiija ja musihka dáfus.

Son háliida suokkardit áššiid mat gusket identitehttii ja gullevašvuhtii iežas bargguiguin. Dan son gaskkusta dánsuma bokte mii gulahallá nana visuála ja audiovisuála elemeanttaiguin. Okta vuohki lea leamaš geavahit autenttalaš jietnabáddemiid arkiivvain ja ođđa jearahallamiid oassin čájálmasas. Son lea buvttadan guhtta dáiddabuktaga ovttasráđiid Norrdans:in Ruoŧas, Hålogaland Teateriin, Varangerfestivaleniin ja Festspillene i Nord-Norge:in. Daid maŋimuš jagiid lea son earret eará bargan Den Norske Opera & Ballett:in, su bargosadji leamaš davvin.

Son áigu bargat prošeavttain "Den stygge lille Danseungen" stipeandaáigodagas, dan vuolggasadjin lea su bajásšaddan unna báikkis. Čájálmas guorahallá mo lea go ii gávnna iežas saji doppe gos lea, ja son geassá paralleallaid dasa mo lea bajásšaddat minoritehtan servodagas. 

Maya Mi Samuelsen, Hámmárfeasta

Lávdedáidda

Riegádit ja bajásšaddat Gálssas Romssas lea váikkuhan Maya Mi, su oaiviliidda ja su dáiddalaš doaimmaide. Son lea dáiddár ja aktivista, ja seammás dávjá sihke ja. Son bargá iežas prošeavttaiguin, sihke okto ja ovttas eará dáiddáriiguin. Maŋimuš jagiid lea olbmuid ollu ja stuorra sisabahkkemat lundui leamaš fáddán su bargguin, dalle lea sus iežas sullot ja báikegottit vuolggasadjin. Son bargá dávjá duođalaš fáttáiguin, muhto humor lea dehálaš oassi gaskkusteamis. Maŋimuš jagiid lea son earret eará čađahan Barents ovttasbarggu OUT OF URGENCY, Stellaris DansTeater bargogohččuma vuođul. Son lea maid bargan Elle Sofe Sara ja de Naive / Roza Moshtagi ovddas.

Maya Mi áigu bargat dánsunčájálmasain Wind-Wind Situation stipeandaáigodagas. Das galgá šaddat dánsunčájálmas biekka ja luondu fámu birra, ja mo bieggaturbiinnat váikkuhit lundui ja goddet lottiid – sus lea erenoamážit Mearragoaskin, Rievssat, Skierru, Guollečearret, Hávda, Gáranas ja Guorga guovddážis. 

Trond Peter Stamsø Munch, Romsa

Lávdedáidda

Trond lea neavttár ja rešissevra, lea oahpu váldán Statens Teaterhøgskolen. Son lei mielde ásahit Totalteatret 1982:s, dat lea friddjateáhter mii dál lea šaddan Ferske Scener:n. Son lea leamaš bistevaš virggis Trøndelag Teateris 30 jagi, ja lea máŋgga áigodagas bargat Hålogaland Teateris. Son lea maid neaktán máŋgga filmmas ja TV-ráiddus. Sáhttá dadjat ahte okta ášši mii lea erenoamáš sus dáiddárin, lea ahte prošeavttat maid lea álggahan dahje leamaš mielde ráhkadit lea dat oktasašvuohta ahte dat váldet oktavuođa geahččiiguin, čielga dáhtuin. Dát čájálmasat háliidit leat áigeguovdilin, ja seammás dain galgá leat alla dáiddalaš kvaliteahta. 

Son áigu bargat prošeavttain «Stilla – en forestilling» stipeandaáigodagas. Dát galgá šaddat musihkka- ja ságastallančájálmas ekomorraša, suhtu ja báikki massimiid birra. Čájálmas hábmejuvvo ságastallamin. Ja dáhpáhuvvá lávus mii sis lea mielde, gos aktevrrat ja geahččit čohkkájit lávga rieggás. Ságastallama vuolggasadjin lea su vásáhusat, ja ulbmilin lea ráhkadit searvevuođa mii sáhttá fállat duostilvuođa, máhttu ja jeđđehusa.

Morten Wintervold, Romsa

Teaksta

Morten lea čáppagirjjálašvuođačálli, poehta lágádusas Cappelen Damm:s ja son orru Romssas. Son lea almmuhan vihtta sierra diktačoakkáldaga ja ovtta ođđasisdiktema. Su vuosttaš girji lei diktačoakkáldat “Utfall”, ja dássážii maŋimuš almmuheapmi lea "Byen byen babyen" 2019.s. 

Lassin su čállimii lea son earret eará leamaš girjeárvvoštalli, jorgaleaddji ja UiT Girječállioahppu oahpaheaddjin, miellahttun Kulturráđi stipeandalávdegottis ja lyrihka árvvoštallanlávdegottis. 

Maŋimuš jagi lea Morten suokkardan mii sus lea vuorkkás, ja čohkken divttaid ja teavsttaid maiguin ovdal lea bargan ja ođđasisstruktureren čállosiid ovtta dokumentii mas dássážii leat badjelaš 350 siiddu. Mihttun lea ahte dát fas galget juhkkojuvvot guovtti girjin mat galget ilbmat oalle fargga. Nuppis lea Romssa Musea raportaráidu nr. 57 – Hilssát-nissona arkeologalaš gávdnosiid birra. Nubbi girji, Elektrikeren, lea persovnnalaš muitalus su áhčči birra gii lea elektrihkkár, bargosuorggi birra mii hárve namuhuvvo poesiijas. Dán guovtti prošeavtta čanastat lea eanadat. Hillsát-nissona 800-lohku ja min 2023. 

Mari Sofie Andreassen, Romsa

Teaksta

Mari lea girječálli ja dramatihkkár, muhto son lea álo seaguhan máŋga dáiddasuorggi iežas dáiddadoaimmas. Son lea čállán guokte girjji, almmuhan máŋga oanehat almmuheami, čállán ja bagadan njeallje dramatihkalaš buktaga ja ovtta guldalančájálmasa, mat leat čájehuvvon iešguđetge lávddiin Norggas. Sus lea duogáš máŋgga dáiddasuorggis, ovdamearkka dihte de lea oahppan sihke giehtadáidagis, teáhteris, girjjálašvuođas ja performancedáidagis, ja son bargá buot dán njealji dáiddasuorggi rastá. Son viežžá gaskkustanvugiid ja reaidduid ovtta dáiddasuorggis, nannen dihte nuppi. 

Stipeandaáigodagas áigu čállit goalmmát girjji. Dán háve áigu, eanet go ovddit háviid, stoahkat gielain. Son áigu viežžat impulssaid das mo min vuoiŋŋaš lea sirrejuvvon vuoiŋŋaš osiide main leat gielalaš ráddjejumit ja kvaliteahtat. Girji galgá šaddan kollektiivarománan nuoraidskuvlaluohká birra muhtin davvinorgalaš čoahkkebáikkis 90-logus. Románas leat guokte áigeplána: vássánáigi ja dálááigi. 

Synnøve Persen, Billávuotna

Teaksta 

Synnøve lea bargan govvadáiddárin ja girječállin 45 jagi. Son lea váldán dáiddalaš oahppu Statens Kunstakademis. Son čállá davvisámegillii ja dárogillii ja sus divttat leat jorgaluvvon máŋgga gillii. Son lea oassálastán čájáhusaide máŋgga riikkas ja lea leamaš guovddáš ovdánahttit ja organiseret sámi dáiddasuorggi. Seammás go bargá govvadáidagiin de son lea girječálli, ja ČálliidLágádus/ForfatternesForlag Kárášjogas lea aiddo almmuhan su čihččet diktačoakkáldaga. Lea guovttegielat girji mii lea davvisámegillii ja dárogillii.

Son áigu bargat čállinprošeavttain dárogillii iežas stipeandaáigodagas, ja mihttun lea almmuhit girjji stuorát norgalaš lágádusas. Son áigu joatkit osiiguin dain fáttáiguin maid maŋimuš jagiid lea bargan, earret eará daid muitalusaiguin mat leat su máttuid birra, muhto dán háve lea prosahámis. Sámi nissoniid muitalusat eai leat ollu gaskkustuvvon girjjálašvuođas, dat lea bahča oassi min vássánáiggis mii ii leat ovdanbuktojuvvon, nissonat geat leat riegádahttán ollu ollu mánáid, jaskadit čađahan iežaset geatnegahtton doaimmaid, fuolahan mánáid ja ruovttu, ja leamaš álo olámuttos. Dáid nissoniid birra son áigu čállit, stuorra giitevašvuođain iežas áhkuide geat adde sutnje dan riggodaga man 20 jagi oahppu norgalaš oahpahusvuogádagas ii goassige oba namuhan ge.

Svanhild Amdal Telnes, Ánddanjárga

Teaksta

Svanhild lea 29 jahkásaš girječálli, oahppan psykologa, geas lea duogáš Telemárkkus, muhto gii dál orru Ánddá suohkanis. Son debuterii 2018:s čáppagirjjálaš čállin diktačoakkáldagain  “Om nettene brukar mor dråpeteljar”, mainna evttohuvvui Tarjei Vesaas debutántabálkkašupmái. 2021:s almmuhii diktačoakkáldaga “Å jage ein hjort i døden”. Goappašat čoakkáldagat suokkardit olbmuid gaskavuođaid, muittu, rájáid rasttildemiid ja massima. Dan botta go lea bargan iežas čállinprošeavttaiguin lea son ođđasisdikten amerihkálaš poehta Jenny Zhang antologiijii mii ilbmá 2024:s. Su bargovuohki lea intuitiiva ja assosierejeaddji, ja motiivvat ja fáttát maid guorahallá dávjá bohciidit barggadettiin teavsttain. Stipeandaáigodagas áigu bargat ođđa diktačoakkáldagain ja gárvet dan 2024:s. Prošeavtta bargotihttel lea “Morgonen som ein munn mot tømmeret”, ja lea diktačoakkáldat.  

Dan botta go lea bargan diktamánusiin lea son čállán románaprošektii masa dáhpáhusat leat biddjon gilážii Davvi-Norggas. Oktasaš sihke diktačoakkáldagas ja románas lea beroštupmi das ahte mii dat lea mii jođiha ja movttiidahttá min olbmuid.

Caroline Kaspara Palonen, Hárstták

Teaksta

Caroline lea čáppagirjjálaš čálli gii lea almmuhan guhtta girjji. Son debuterii 2011s románain  “Xeroxdager”. Son lea maid bargan máŋgga dáiddalašrastideaddji ovttasbargoprošeavttaiguin, muhto su váldodoaibma lea románaid čállit. Fáttát nu mo olggobealdovdu ja eksistensiála moraš leat čađamanni su teavsttain.

Son áigu gárvet románaprošeavtta "Kvitre" stipeandaáigodagas. Lea guovttejienat muitalus bearašeallimis, gos nubbi jietna gullá sutnje gii lea buozas, ja nubbi jietna čájeha dilálašvuođa oapmahačča geahččanguovllus. Barggustis áigu earret eará čájehit gaskka mii lea gaskal su guhte lea buozas ja su oapmahačča, ja geahččat dilálašvuođa guovtti geahčastagas, maid gaskkas molsašuvvá. Čállit dán girjji lea geahččaleapmi čájehit mo juohkehaš sáhttá rahčagoahtit psyhkalaččat, ja stuorra jáhkuin ahte čáppagirjjálašvuohta sáhttá leat mielde sihkkut erohusa gaskal “sin” ja “min”, ja buktit eanet nyánssaid ja geahččanguovlluid almmolaš ságastallamii.

Olgguldas fágajurys leat leamaš: Brynjar Rasmussen, Scene Nord dáiddalaš jođiheaddji Čáhcesullos
Neal Cahoon, Lappi universitehta poastadoavttir ja Pikene på broen ovdalis kuráhtoraláš jođiheaddji, Girkonjárga
Kristoffer Nohr Unstad, lávllačálli, musihkkár ja buvttadeaddji Nordlándda kultuvrralaš skuvlalávkkas, Bådåddjo
Vilde Fjeldheim Wold, Davvi-Norgga Seastinbáŋkkus
Therese Bakkevoll, girječálli, Romsa
Marte Fjellheim Sarre, neavttár, dánsejeaddji ja koreográfa Sámi Nationálateáhter Beaivvážis, Guovdageaidnu
Eva Ch. Nilsen, rešissevra ja filbmadahkki, Viestterálas 

Govva: Jamie Michael Bivard