SeastinBáŋkku 1 Davvi-Norgga ruohttasat mannet ruovttoluotta gitta 1836 rádjái go Romssa Seastinbáŋku álggahuvvui Davvi-Norgga vuosttaš seastinbáŋkun. Dat lei čiežanuppelogát riikkas.
Min historjá
Vuosttaš seastinbáŋku Norggas, Christiania Seastinbáŋku, álggahuvvui 1823:s. Maŋŋel bohte ođđa báŋkkut eanas stuora gávpogiidda, earret eará Bergenii, Drammenii, Skienii ja Troandimii.
Min riikaoasis lei Romssa Seastinbáŋku mii ovddemus álggahuvvui 1836:s. Muhtun jagiid maŋŋel fylka oaččui iežas vuosttaš giliseastinbáŋkkuid. Juo 1843:s álggahuvvui Ivvárstádiga Seastinbáŋku. Čáhcesullo Seastinbáŋku bođii 1853:s, Bådådjo Seastinbáŋku 1857:s, ja Alstadhaug ja Vaagen Seastinbáŋku 1859:s. 1860-logus álggahuvvojedje vel eanet giliseastinbáŋkkut, earret eará Trondenesas, Málatvuomis ja Skiervváhis.
40 davvinorgga báŋkku ovttastus
1900-logu álggus ledje álggahuvvon seastinbáŋkkut eanas suohkaniidda, ja gávpogiin ledje dávjá eambbo go okta. 1930:s ledje olles 627 seastinbáŋkku. Maŋŋel dan unnui lohku, juogo ovttastahttimiid dahje heaittihemiid geažil. 1967:s lei lohku unnon 527 báŋkui. SeastinBáŋku 1 Davvi-Norga lea ovttastus mas leat mielde badjelaš 40 seastinbáŋkku mat leat Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus.
Romssa Seastinbáŋku álggahuvvui 1836:s ja lei vuosttaš davvinorgga báŋku mii álggahuvvui. Govva čájeha direktevrra Just Quigstad báŋkku doaimmahatlanjain. Son čuožžu ovttas earret eará girjedoalaniin Einar Olseniin.
Iešbirgejupmái veahkki
Seastinbáŋkku vuođđojurdda buot riikkain lei ahte sii galge iešbirgejupmái veahkkin. Dat boahtá čielgasit ovdan seastinbáŋkkuid álgoplánain. Dat álge dávjá ná:
“Dán ásahusa ulbmil lea vuostáiváldit ruđaid olbmuin geat gullet goappaš sohkabeliide, earenoamážit bargo- ja bálvalusolbmuin, ja vuostáiváldon ruđain addit bohtosa eaiggádii go ruđas meroštallá reanttuid ja reanttuid lasiha kapitálii."
Ovttastusbárru
Ovttastusbárru duođas álggii 1960 logus. Davvi-Norgga seastinbáŋkkuin ledje stuorámusat njunnošis dán barggus. Romssa Seastinbáŋku ovttastuvvui áigodagas 1963-1984 logi seastinbáŋkkuin Romssas ja Finnmárkkus. Romssanuori Seastinbáŋku álggos ovttastuvvui njeljiin seastinbáŋkkuin Romssas ja álggahii 1980:s Seastinbáŋkku Davvi ovttas ovcci eará seastinbáŋkkuin Romssas ja Finnmárkkus. Nordlánddas ledje Alstadhaug Seastinbáŋku, Bådådjo Seastinbáŋku ja Vaagan Seastinbáŋku ovttastuvvomiid čađahan seamma áigodagas. 1985:s álggahuvvui Seastinbáŋku Nordlánda go golbma namuhuvvon báŋkku ja oktanuppelohkái eará seastinbáŋkku fylkkas ovttastuvve.
SeastinBáŋku 1 Davvi-Norga
Báŋkkut Davvi-Norggas vásihedje báŋkokriisa 1980-logu loahpageahčen, ja álgojagiid 1990-logus. Dát mielddisbuvttii ahte 1989:s álggahuvvui Seastinbáŋku Davvi-Norga. Báŋku lea Romssa Seastinbáŋkku ja Seastinbáŋku Davvi ovttastupmi. 1991:s Davvenjárgga Seastinbáŋku ja 1992:s Seastinbáŋku Nordlándda ovttastuvve dasa.
SeastinBáŋku 1 Davvi-Norggas lea odne báŋkokantuvrrat Nordlánddas, Romssas, Finnmárkkus ja Svalbárddas. Dasa lassin gávnnat min dieđusge neahtas ja mátketelefovnnas.
Ruksesbáŋkku vistti huksemis Romssas. Dát gárvánii 1912:s.
SeastinBáŋku 1-ovttastus
1995:s álggahuvvui SeastinBáŋkku 1-ovttastus. Leat oktiibuot 20 iešguhtet báŋkku mat ovttasbarget ovttastusa bokte, leat njeallje guovllubáŋkku ja 16 OvttasSeastin-báŋkku. 1997:s ovttastus álggahii ovttasbarggu FöreningsSparbankeniin Ruoŧas vai sihkkarastá riikkaidgaskasaš ovttasbargoguoimmi, ja 2000:s Vår bank og forsikring ovttastuvvui SeastinBáŋku 1 Joavkkuin.